Tööstressita on parem
 
 
Stress maha

Tööstressi kaardistaja on 35 küsimusega küsimustik, mis mõõdab kuut olulist tööga seotud stressorite liiki. Küsimuste koostamisel on lähtutud parimast olemasolevast tõenduspõhisest teadmisest, mis seob töö omadusi terviseväljunditega. Küsimustik on loodud hea juhtimistava toetamiseks, pakkumaks ettevõteteleja organisatsioonidele tagasisidet selle kohta, kuidas nende töötajaskond oma psühhosotsiaalset töökeskkonda hindab. Küsimustiku on välja töötanud Suurbritannia Töötervishoiu ja tööohutuse amet (HSE) ning selle orginaalnimetus on HSE Management Standards Indicator Tool. HSE materjalidest on lähtutud ka sellel lehel pakutavate kaardistajaga seotud infomaterjalide koostamisel.

Käesolev lehekülg annab näpunäiteid, kuidas oma organisatsioonis tööstressi kaardistaja abil stressiuuringut läbi viia. Kaardistajat võib kasutada iseseisva mõõtmisvahendina või liita selle küsimusi juba olemasoleva personaliuuringu küsimustele. Mõlemal juhul on aga kaardistaja küsimuste tulemuste analüüsiks soovitatav kasutada kaardistaja veebiversiooni analüüsivahendit. Töötingimustest täpsema pildi saamiseks tuleks kaardistajaga saadud tulemused läbi arutada töötajatega ning hinnata ka muud organisatsiooni käsutuses olevat infot, nagu  nt töötajate haiguspäevade arv, tööjõu voolavus jms.

Järgnevalt on esitatud Tööstressi kaardistaja kasutamise soovituslikud etapid ning nende järjekord.

Samm 1: Jaotage Tööstressi kaardistaja küsimustik oma töötajatele. Lisage  kaaskiri,  milles kirjeldate, mis ajaks tuleks küsimustik täita ja tagastada. Näide kaaskirjast on esitatud vastava lingi all.

Samm 2: Kogu vastuste andmed ühte kohta: See samm kehtib teile vaid siis, kui kasutajate küsimustiku väljaprinditavat versiooni - sellisel juhul peate tagastatud küsimustike andmed sisestama Tööstressi kaardistaja internetipõhisesse analüüsivahendisse. Kui kasutate vaid internetipõhist küsitlust, siis koonduvad andmed teie konto alla automaatselt.

Samm 3: Tutvu Tööstressi kaardistaja väljundiga: See näitab teie organisatsioonis esinevat stressiallikate taset (tööalaste nõudmiste, mõjutusvõimaluste, toetuse jm skaaladel). Lisaks hetkeseisu peegeldavale näitajale nähtub väljundis ka pikaajalisem parenduseesmärk võrrelduna Eesti paremikuga ning vahe-eesmärgid selle suunas püüdlemisel.

Samm 4: Töötajate ja teiste huvigruppidega konsulteerimine: Teavitage tulemustest töötajaid, töötajate esindajaid ja teisi huvigruppe. Mõelge läbi, kuidas neid arutelusid korraldada, näiteks fookusgruppides. Fookusgruppides soovitatakse käsitleda ka edasist tegevust vajavaid teemasid.

Samm 5: Kokkuvõte huvigruppidega toimunud aruteludest: Pöörake erilist tähelepanu neile probleemidele, mida kõige rohkem esile tõsteti ning määratlege meetmed nende lahendamiseks. Küsimusi, mis puudutavad väikesemaid töötajate rühmi ja üksikisikuid, tuleks käsitleda eraldi.

Samm 6: Tagasiside: Teavitage personali töötajatega konsulteerimise olulistest tulemustest, koostage üksikasjalikud tegevuskavad tööstressi maandamiseks ettenähtud meetmetele.

Aste 7: Ülevaade: Korrake protsessi uuesti piisava aja pärast (nt 1 aasta), et hinnata, kas on toimunud muudatusi.

Tööstressi kaardistaja detailse kasutusjuhendiga saad tutvuda siin. 

Käesolev juhendmaterjal Tööstressi kaardistaja kasutamiseks on Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti (Health and Safety Executive (HSE)) poolt välja töötatud dokumendi tõlke kohandus. Teksti originaalversioon on kättesaadav aadressilt: http://www.hse.gov.uk/STRESS/standards/pdfs/indicatortoolmanual.pdf

Stressik
 
Projekti toetab ESF Projekti toetab EL Sotsiaalfond Projekti toetab Tööinspektsioon