Tööstressita on parem
 
 
Stress maha

2009. aastal leidis ligi 10% Tööinspektsiooni tellitud tööstressiuuringus küsitletutest, et neid on viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud. Füüsilist vägivalda oli kogenud 1,4% töötajatest, vägivallaga ähvardatuid oli 3,7%.

Tööalase kiusamise all mõistetakse seda, kui töötajat koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil, nii et tal on end raske selle vastu kaitsta. Näiteks võib kiusamiseks olla teisele poolele alaväärsus- või hirmutunde tekitamine, kasutades selleks tööalaseid suhteid või olukordi. Sageli tähendab kiusamine võimu väär- või kuritarvitamist, tagarääkimist, avalikku alavääristamist või oma tegevusega kiusataval töötegemise raskendamist, näiteks jättes talle edastamata olulist tööalast informatsiooni. Kiusamine võib tähendada töötaja sotsiaalset isoleerimist või ka tööalast ignoreerimist – talle ei anta tööd või on ülesanded üksteisele vastukäivad, eesmärgitud või töötaja ametikohale mittevastavad. Tööalase kiusamise lõppfaasiks võib olla olukord, kus töötajalt nõutakse „vabatahtlikku” allkirja tema lahkumisavaldusele.

Tööalase vägivallana mõistetakse vägivallakuritegusid, mis toimuvad töökohal või ajal, mil töötaja täidab tööülesandeid. Kui kiusajana nähakse Eestis kõige sagedamini ülemust, siis vägivalda kogetakse pigem organisatsioonivälistest allikatest, näiteks klientide poolt.

Uuringute järgi esineb kõige rohkem vägivalda teenindussektoris, eelkõige:

  • tervishoius;

  • transpordis;

  • jaemüügil;

  • toitlustuses;

  • finantssektoris;

  • hariduses.

Kiusamise ja tööalase vägivalla tagajärjed võivad olla väga tõsised, viies enesehinnangu languse, depressiooni, unehäirete ja muude stressiga seotud tervisehäireteni. Raskematel juhtudel on kiusamisest tuleneva stressi sümptomid sarnased katastroofidele ja kallaletungidele järgneva posttraumaatilise stressisündroomiga, mis püsib aastaid pärast intsidenti. Sellele võib lisanduda sotsiaalne isolatsioon, pereprobleemid, töölt lahkumine või töökaotus ning sellega seonduvad finantsprobleemid. Kiusatav võib muutuda agressiivseks ning omakorda kiusaja rolli astuda.

Tööalane kiusamine ja vägivald mõjutavad lisaks kiusatavale ka tema kaastöötajaid – uuringud on näidanud, et vägivalla tunnistajaks olnud töötajate reaktsioonid sarnanevad ohvri omadele.

Kiusamise ennetamiseks on oluline märgata kõiki selle ilminguid organisatsioonis ning nendega tegeleda. Selleks tuleks:

  • määratleda selged juhised ja väärtused töösuhtes käitumiseks;

  • teavitada töötajaid, mis on kiusamine ja vägivald ning kuidas organisatsioonis selliste ilmingute puhul toimitakse;

  • väljendada kiusamise ja vägivalla suhtes selget nulltolerantsi;

  • võtta kõiki kiusamisega seotud teateid tõsiselt ning neid koheselt uurida;

  • käsitleda kiusamise ja ahistamise juhtumeid diskreetselt, kaitsmaks asjaosaliste väärikust ja privaatsust;

  • kuulata erapooletult ära kõik osapooled ning tagada neile võrdne kohtlemine;

  • rõhutada juhtide vastutust ning toetada neid konfliktide lahendamisel, pakkuda neile vastavat koolitust või vajadusel välist tuge;

  • konsulteerida sobivate meetmete leidmiseks töötajate ja nende esindajatega;

  • vajadusel otsida abi organisatsioonivälistelt nõustajatelt.

Stressik
 
Projekti toetab ESF Projekti toetab EL Sotsiaalfond Projekti toetab Tööinspektsioon