Tööstressita on parem
 
 
Stress maha

Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes tööandja moraalne, vaid ka õiguslik kohustus. Nagu teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides, tuleneb  Eestis Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tööandjale kohustus hoolitseda töötaja tervise eest igas tööga seotud olukorras.

Tööandja saab ja peab tööstressile lähenema nii nagu igale teisele töökeskkonnast tulenevale ohutegurile, hinnates töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevat ohtu töötaja tervisele läbi riskianalüüsi. Psühhosotsiaalsete riskide hindamisel saab lähtuda samasugusest viieastmelisest riskianalüüsi protsessist, mida kasutatakse ka näiteks füüsikaliste ohutegurite hindamisel. 

Analüüsi käigus läbitavad sammud on järgmised:

  • Teha kindlaks võimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad ohutegurid. Selleks tuleks end esmalt kurssi viia erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega, et osata märgata just enda ettevõttes olulist. Organisatsioonis esinevate võimalike ohutegurite määratlemisel võivad olla abiks vestlused töötajatega, juba teostatud rahulolu-uuringud või eelnevate riskianalüüside tulemused. Keskenduda tuleks „laiematele” teemadele, mis mõjutavad organisatsiooni või allüksust tervikuna.

  • Hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud. Selleks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, näiteks hinnata olemasolevaid andmeid töötajate haiguspäevadest või osakondade personalivoolavusest, kasutada ankeetküsitlusi, nagu tööstressi kaardistaja, viia läbi individuaalseid või fookusgrupi intervjuusid, kasutada juba olemasolevaid anmeid arenguvestlustelt või rahulolu-uuringutest.

  • Andmete analüüsi abil selgitada välja olulised riskid ning sellele järgnevalt töötada välja võimalikud lahendused riskide maandamiseks. Pärast andmete analüüsi ja olulisemate üldiste riskitegurite määratlemist tuleks lahenduste väljatöötamisse kindlasti kaasata töötajad – nemad on oma töö osas parimad eksperdid. Võib juhtuda, et küsimustikus esile kerkinud laiem probleem ei ole esitatud lahenduste väljatöötamiseks piisava täpsusega või on töötajate abi vaja riski maandamise meetme tõhusal rakendamisel. Meeles tasub pidada, et kõige tõhusamad on organisatsiooni tasandil probleemi ennetamisele suunatud meetmed, kõige kallim aga on tegeleda tööstressi tagajärgedega.

  • Analüüsi tulemused ning sellega seotud tegevuskava tuleb vormistada kirjalikult. Tegevuskava peab olema piisavalt konkreetne, hõlmates lisaks tegevustele ka vastutusi, määratud ressursse ning ajakava.

  • Edaspidi tuleks jälgida tegevuskava täitmist ning hindamist on kasulik regulaarselt korrata, kontrollimaks rakendatud meetmete tulemuslikkust ning identifitseerimaks uusi esilekerkinud ohte. Kohustus riskianalüüsi korrata on näiteks töötingimuste muutumisel või tööga seotud haiguste ilmnemisel.

Riskianalüüsi protsessis on äärmiselt oluline tagada andmete konfidentsiaalsus ja küsimustikele vastajate ning intervjuudes osalejate anonüümsus – andmeid kogutakse ja analüüsitakse vaid grupitasandil. See on oluline, kuna muidu saa töötajatelt oodata oma seisukohtade ning probleemide ausat ning avameelset väljendamist ning vältida konfliktialtides olukordades töötajate tagakiusamist ning seeläbi stressiprobleemi suurendamist organisatsioonis.

Abistamaks tööandjat psühhosotsiaalsete ohutegurite analüüsil pakub Tööinspektsioon tasuta internetipõhist tarkvara Tööstressi kaardistaja. Juhised kaardistaja kasutamiseks leiate vastava lingi alt.

 

Stressik
 
Projekti toetab ESF Projekti toetab EL Sotsiaalfond Projekti toetab Tööinspektsioon